REHETARE -

aegumatu mälestus 

MAAKODU SINU ÜRITUSELE

Nõmme talu esivanemad, keda on võimalik tuvastada alates 17. sajandi lõpust, on valdavalt seotud Kallavere küla ja selle lähiümbrusega. 

Kurepere Jüri (sünd. 1759) oli Maardu mõisa peakubjas. 1802. aastal sündis kolmandast abielust tütar Mari, kes abiellus Mihkli talu peremehe 2. poja Peetriga. Nimede panemise ajal 1834.a sai Peeter perekonnanimeks Remmelgas. Tema lapselaps, samuti Peeter, sõlmis lepingu 4. märtsil 1896.aastal Maardu mõisaga Rootsi-Kallavere külas asuva Nõmme sauna koha ostmiseks. Kinnistu suuruses 10 tiinu 1264 ruutsülda(ca11,5 ha) maksis 1272 rubla.  1937.aastaks oli kujunenud talu suurusega 26,7 ha, millest põldu oli 12,2 ha. Peeter Remmelga naine Liisa Juust oli pärit Läänemaalt. Neil oli kolm last. Poeg suri väga noorelt. Üks tütar, Amilde, suri tuberkuloosi 18 aastaselt. Nende teine tütar Aliide lõpetas Saku Kodumajanduse Kooli, mis andis head oskused taluperenaise eluks ning abiellus 9.dets. 1928. aastal Kööp Hermanniga , kes oli pärit Rae valla Vaskjala küla Naano talust. Jaanuaris 1931. aastal kirjutatakse talu Alide nimele, noored hakkasid aktiivselt tegutsema. 1940.aasta juunipööre muutis kogu elu Eestimaal. Sõja ajal ja

pärast sõda püüti kuidagi aeg üle elada. Nii Hermann kui Alide jõudsid ära oodata Eesti taasiseseisvumise. Hermann suri 1994.aastal 92 aastaselt, Alide suri 1997.aastal 90 aasta vanusena. Mõlemad on maetud Jõelähtme surnuaiale. 

 

1994. aastal valmis uus maja, kuhu nende noorem poeg Agu (pildil eesreas istuv poiss) koos abikaasaga kolis. 2007. aastal renoveeris uue maja ja kolis sisse Agu vanem tütar Anu perega. Koos teise tütre Katrini ja tema perega toimetatakse Nõmme talus jätkuvalt otsides uusi arenguid ja võimalusi ajaloolist pärandit elus hoida.

About us

nõmme talust